Ajalugu

Kuidas see algas

Koolijuhtide ühendustest ja organiseeritud tegevusest varasematel aegadel on vähe teada. Mõnedes rajoonides ja linnades olid direkto­rite nõukogud olemas juba õige ammu. Sven Sagris meenutab, et juba 1965. aastal loodi Harju rajooni direktorite nõukogu, mille esimeheks ta sai. Rakvere rajoonis oli 1963. aastal juhatuse eesotsas Kalju Viese. Küllap nõukogud tegutsesid mujalgi ja varasemailgi aastail. Üldjuhul kandis nende tegevus metoodilist iseloomu ja ühendused ise olid aine­komis­jonideks metoodikakabineti juures.

Aja jooksul tegevus aktiviseerus ja väljus kitsastest metoodika raami­dest. 1980. aastaiks olid koolijuhid juba kõikjal organiseerunud, nende nõukogude autoriteet ja mõjukus kasvanud. Tõsi, side metoo­dika keskustega säilis, see oli kasulik rahaliselt. Olin pikka aega rajoo­ni direktorite valitud juhiks ja mäletan hästi neid tegemisi. Kogemuste vahetamise korras sai koolijuhtidega läbi sõidetud peaaegu kogu Nõu­kogude Liit, tehtud hulgaliselt muid huvitavaid ja kasulikke asju.

Üha enam hakkas aga tunda andma vajadus koordineeritud tegevuse järele, veelgi enam oli vaja ühtsust osalemiseks haridusasjade lahen­damisel omapoolse aktiivse jõuna. Soodne pinnas selleks tekkis uuen­duste ajastul, mil järsult kasvas ühiskondlike jõudude aktiivsus ja roll. Pealegi olid kutsekoolidel, tehnikumidel ja ülikoolidel oma direktorite/ rektorite vabariiklikud nõukogud juba olemas. Seoses kolme senise haridussüsteemi asemel ühtse Hariduskomitee loomisega tekkis kooli­juhtidel vajadus sekkuda mitmete küsimuste lahendamiseks. Sellega hakkas tegelema grupp koolijuhte ja haridustegelasi ‑ Helve Raik, Peeter Kreitzberg, Evald Laprik, Sven Sagris, Otto Amer. Grupi ette­panekul toimus 5. juulil 1988.a. rajoonide/linnade direktorite nõu­ko­gu­de esimeeste koosolek valitsuse ja Hariduskomitee juhtide osavõtul. Samal nõupidamisel valitigi esimene vabariiklik üldhariduskoolide direk­torite nõukogu koosseisus Helve Raik, Jüri Vene, Hain Hiieaas, Sven Sagris, Garri Trofimov‑Suuk, Otto Amer. Hiljem valiti täiendavalt nõukogusse Luise Sokolova, Nikolai Tšurilin, Ilja Tuhk. Nõukogu esi­meheks valiti Otto Amer, asetäitjaks Jüri Vene, sekretäriks Helve Raik.

Töötasime välja põhimääruse. Eesmärgiks oli anda nõukogule kui professio­naalsele ühendusele nõuandev ja ekspertfunktsioon. Abikäsi ulatati kõigile haridusega tegelevatele ametkondadele ja liikumistele. Kõik üldharidust puudutavad dokumendid läbisid direktorite nõukogu ekspertiisi. Oma seisukohta sai välja öeldud kõikides hariduse sõlm­küsimustes. Sisuliselt oli nõukogul üldhariduse otsuste suhtes veto­õigus. Eriti tihe koostöö oli nõukogul Eesti Haridusnõukoguga, mida juhtis Peeter Kreitzberg. Nõukogu aktivasse tuleb kanda ka sidemete loomine välisriikidega, et avada tee mujal talletatu juurde. Kaugemale jõuti põhjanaabrite soomlastega, kuid ka Rootsi tee sai sisse aetud. Tekkis koostöö Valgevene ja Leedu, vähemal määral Läti kooli­juhtidega.

Seega astuti oluline samm koolijuhtide tegevuse ühtlus­tamisel, kuid peagi hakkas selguma, et see on siiski veel poolik lahen­dus. Oli olemas organ, kuid puudus organisatsioon, kindel liikmes­kond ja kõik muu sellest tulenev. Küpses otsus luua oma koolijuhtide ühendus ‑ EKJÜ. Hindamatuks abiks oli meile selles SURE ‑ Soome koolijuhtide ühendus, eriti selle esimees Antrero Penttilä. Ühised arutelud, vastas­tikused külaskäigud, osalemine põhjanaabrite ühen­duse sügispäevadel ja 40. tegevusaasta tähistamisel 1989. aastal andsid teadmisi ja julgust oma ettevõtmistele.

1990. aasta saigi ettevalmistuste aastaks oma ühingu loomisel. Oli tihe tööaasta ‑ 5 üldkogu ja 15 nõukogu koosolekut Vaiblas, Hääde­meestel, Türil, Tartus, Sangastes, korduvalt Tallinnas ja Kadrinas. Vastuseid otsiti ja leiti kutsealastele, organisatsioonilistele, finantsilistele küsi­mustele, valmis loodava ühenduse põhikiri ja muud dokumendid. Aasta lõpuks olid ettevalmistused tehtud ja 7.‑8. det­sembril 1990. a. võis toi­muda Estonia saalis esimene üle‑eestiline koolijuhtide üldkogu EKJÜ asutamiseks.

Direktorite nõukogu oli oma ülesande täitnud.

Otto Amer
Kadrina Keskkooli direktor

Otto Amer oli Kadrina Keskkooli direktor 1963.a. kuni 2000 aastani.
Martin Kaasiku märkus
 

Eesti Koolijuhtide Ühendus uuel aastatuhandel

Oleme jõudnud järgmisse sajandisse, vaiel­damatult vähemalt kirja­pildis. Kumba sa­jan­disse me oma mõttemaailmas kuu­lu­me, jää­gu igaühe enda otsustada ja soovida, kuid koolijuhil vaevalt valikut on ‑ kool peab ela­ma homses kui mitte üle­hom­ses päevas.

Milline peaks olema kahekümne esimese sajandi koolijuht, kas super­pedagoog, orga­nisaator või administraator? Arvan, et kooli­juhina ei tule toime inimene, kellel on vaid üks ‑ kaks tugevat külge, tal pea­vad olema üle keskmise võimed väga paljudes organi­satsiooni juhti­mise valdkondades ning vaielda­matult kõige olulisem neist on õppi­mis‑ ja arenemisvõime.

Ka Eesti koolijuhtide Ühenduse kümnenda tegevusaasta tähista­mise ajas ei valitse üksmeel, loodi ju ühendus tema praeguse nimega 8. detsembril 1990. a. ja seega saabub asu­ta­mise aastapäev alles ühek­sa kuu pärast. Enne 1990. a. esindas Eestimaa koolijuhte Vaba­riiklik Direktorite Nõukogu. Kuid kuna üldkogu, järjekorras küm­nes, toimub aasta algu­ses, siis pidas juhatus otstarbekaks tähistada aasta­päeva käesoleval aastal.

Eesti Koolijuhtide Ühendus on oma seniste tegevusaastate jooksul püüd­nud kõiges esikohale seada hariduse kui terviku huvid, jättes tead­likult tagaplaanile koolijuhi kui persooni omad. Ühendus on lähtu­nud põhimõttest ‑ kui koolil läheb hästi, läheb ka kõigil, kes kooliga seo­tud, hästi. Juba esimene, 1990. a. üldkogu lõppes pöördu­misega tolleaegse ülemnõu­kogu poole, milles väljendati sügavat muret Eesti hariduse pärast ning kahjuks kõlab sama tekst ka täna aktuaalsena. Eesti taasiseseisvumise kümme esimest aastat on olnud kooli­juhtidele rasked, kuid huvitavad, aastad täis pingelist tööd. Selle perioodi ise­loomus­tamiseks sobib suurepäraselt Johan­nes Käisi kaheksa­kümmend aastat tagasi kirjutatu: "Viimas­te aastakümnete kasvatussüsteemi, pe­da­goo­gika suurem viga oli ‑ kindla juhtiva mõtte puudumine. Igaüks, kes koolile lähemal seisis, imestas mitmekesisust kasvatus­viisi­des, koo­litüüpides, kirjut segu õppeainetes ja kooli sihtides. Näis, nagu oleks kas­va­tuspõld sõjaväljaks olnud, kus mitmesugused, tihti üks­teisele vastupidi käivad õppeviisid, kasvatusvõtted ja program­mid võitlesid."

Eesti Koolijuhtide Ühendusele on tegevusaastad olnud tegusad nii kodu‑ kui välismaal. Oleme püüdnud ühistege­vuses kaasa lüüa kõik­jal, ka rahvusvahelisel areenil, loomuli­kult vastavalt oma rahalistele või­ma­lustele. Meid on nii Euroo­pa kui ka maailmaorganisatsioonis vas­tu võetud heatahtlikult, siiamaani ehk kui organisatsiooni esinda­jaid, kellel seljataga raske lapsepõlv. Edaspidi oleneb aga kõik meist endist, kas suu­dame ka ise teistele uut pakkuda või jääme vaid tänuli­keks kuulajateks. Usun, et suudame, seda tõestas ka möödu­nud aastal Helsingis toimunud Koolijuhtide Maailma­orga­nisatsiooni kongress, kus uustulnukale Eestile usaldati juba esimesel korral töörühma juhtimine. Osavõtjate hinnan­gul olime väga edukad ka Euroopa Koolijuhtide Assotsiat­siooni Balti regiooni konverentsi korraldamisel.

Õnnitlen Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse nimel kõiki kooli­juh­te meie organisatsiooni 10. tööaasta ja üldkogu puhul ning soovin edu­kaid uusi kooliaastaid ja jätkuvat kaasalöö­mist ühenduse tege­vuses!

Martin Kaasik
Eesti Koolijuhtide Ühenduse
juhatuse esimees
 aastatel 1998-2006

Kasutaja vorm
Seisukohavõtud