Kobarkool või ühendkool või mitme õppekohaga kool?

Kogukondade ootused ja kannatlikkus

Võib ju arvata, et juhtimise seisukohalt pole väga vahet, kas sa juhid ühte kooli või sa juhid organisatsiooni, mis on loodud mitme erineva organisatsioonikultuuri liitmisel. Siiski leiame kobarkooli juhtimisel päris mitu aspekti, mis erinevad oluliselt tavapärasest ühe kooli juhtimisest. Üks suuremaid erinevusi seisneb kogukondade ootustes - kui ühe kooli juhtimisel vastab juht üldjuhul ühe kogukonna ootustele, siis mitme kooliosa juht puutub kokku mitmete kogukondade ootustega ja varasemate traditsioonidega. Teiseks on kobarkooli juhil vaja oluliselt rohkem kannatust, sest püstitatud eesmärkide poole liikumine võtab kordades rohkem aega.

Juhtimisstruktuuri eripärad

Oluline on mõista kobarkooli kui ühtset organisatsiooni koos iga maja eripäradega. Struktuuri loomisel tuleb kindlasti arvestada kooli suurust ja ressursse. Kobarkoolide puhul ei saa eesmärk olla niivõrd majanduslik kokkuhoid, vaid pigem parem kvaliteet. Nii koolijuhi kui kooli pidaja jaoks on oluliseks märksõnaks, et keskastme juhtide pealt ei tohiks kokku hoida. Kui enne koolide liitmist oldi harjutud, et juht on kogu aeg majas olemas, siis nüüd täidab olenevalt piirkonnast seda rolli õppejuht või kooliosa juht. Võib järeldada, et mida pikemate traditsioonidega ja kauaaegsete juhtidega kool on olnud, seda keerukam on kohalikul koolimajal muutustega harjuda.

Rollide jaotus ja selgus

Liitmise alguses on hea, kui koolijuhil rohkem alluvaid ning töö käigus saab delegeerida järk-järgult rohkem vastutust keskastme juhtidele. Kui on üks õppejuht mitme maja peale, siis võiks olla igas majas keegi, kel igapäevase õppe korraldaja ülesanded, et õppejuht saaks tegeleda sisulise tööga. Juhiabi võiks olla õppekohtade ülene, aga HEVKO ja huvijuhi puhul on erinevaid variante ning see oleneb kooli suurusest ja kohapealsetest oludest ja võimalustest.

Ka seadusandliku poole pealt ei ole ühendatud koolide korraldus päris selge ja tekitab koolijuhtides küsimusi. Kuidas lahendada õppenõukogu, milline peaks olema hoolekogu või õpilasesinduse koosseis? Tänased kobarkoolid on lahendanud olukorrad erinevalt. Rohkemate õppekohtade puhul võiks olla õppenõukogu majapõhine, aga kahe maja puhul ühine. Hoolekogu võiks olla õppekohtade ülene, aga ära ei tohi unustada õpilasi erinevatest majadest.

Majanduse poole pealt on kaks varianti, kas majanduse (sh toitlustus, puhastusteenindus, IT) eest vastutav inimene on igas majas või on halduse korraldus tsentraalne. Viimasel juhul peaks kindlasti olema loodud keskkond, kuhu saab üles panna oma mure/lahendamist ootavad tööd. Kui see ei tööta hästi, siis on lisapinge koolijuhile, kes peab eraldi kontrollima, et haldustööd saaks ikka tehtud.

Näita suunda ja usalda

Mitme õppekohaga koolide juhid ja pidajad on välja toonud, et kõige enam peab ühendkooli juhil olema lisaks kannatlikkusele väga hea enesejuhtimise oskus ja teisel kohal inimeste ja suhete juhtimise pädevus. Samuti ollakse ühte meelt, et kobarkoolide võrgustik peab jätkama, sest selliselt üheskoos omavahel kogemusi jagades saadakse üheskoos tugevamaks. Üsna kindel ollakse ka selles, et paraku tuleb ühendkoolide juhtidel olla valmis muutusteks ka lähitulevikus, kuna õpilaste arv piirkondades väheneb. Kuidas pidevates muutustes toime tulla ja mitte ise ära väsida? Selleks on ülioluline saada kokku, vahetada kogemusi ning tunnetada õlg-õla tunnetust. Kogu koolivõrgu kooshoidmiseks on vaja usaldada kohapealseid juhte, näidata suunda ja varuda kannatust, et mitte ise kõike ära lahendada.

Soovitused kobarkooli juhtimiseks

Toome siinkohal välja soovitused koolijuhile enamlevinud inimeste juhtimise valdkondades:

Kommunikatsioon:

●     koosta kommunikatsiooniplaan ja mõtle läbi info liikumine (regulaarsus, ole aus ja selge ka siis, kui muud sõnumid on segased jne);

●     soodusta suhtlust töötajate vahel tehniliste vahendite kaudu (Teams, Google chat, koostööajad, infokoosolekud jms);

●     vahenda proaktiivselt infot mistahes kogukonna rühmale, tekita kaasatuse tunne;

●     konkreetne aeg infominutiteks/tunniks ja saada päevakorrapunktid ette, pärast kirjalik lühikokkuvõte;

●     suhtle võrdväärselt pedagoogilise ja halduspersonaliga.

Tagasisidekultuur:

●     loo regulaarsus/süsteemsus - iga koosoleku alguses väike märkamine, nt kord kuus ka kirjalik märkamine, kiitmisel põhjenda kiitust konkreetse tegevuse/käitumisega;

●     loo süsteem, kus inimesed ise märkavad, tunnustavad teineteist (väikesed rituaalid jne);

●     püüa võimestada ja jõustada meeskondi ja töörühmi ja püüa vältida üksikute “staaride” kultust.

Vaimne ja füüsiline turvalisus (organisatsioonikultuur):

●     loo ühine väärtusruum ja identiteet - miks, mida ja kuidas me teeme enda väärtustele tuginedes;

●     palgajuhendi, arengukava, õppekavade, töökorralduse jms dokumentide puhul on hästi olulised märksõnad ühtsus, õiglus, läbipaistvus;

●     hoia oma “tass” täis - emotsionaalne kompetents ja enesejuhtimine eelkõige;

●     kui oled kohal, siis ole kohal päriselt - kuula, keskendu;

●     sea suhete juhtimine prioriteediks (regulaarsus, süsteemsus, märkamine, jne);

●     jaga enda visiooni ja mõtteid, sest inimeste jaoks on oluline teada, millest juht mõtleb;

●     julge ise ka vigu tunnistada ja näita eeskuju, kuidas vigadest õppida;

●     parema koostöö toimimiseks edenda tegevusi, mis ühendavad erinevaid maju (ühised koolitused, arendustegevused, õpiringid) ning loo võimalusi õpetajalt õpetajale õppimiseks.

Selgus rollides ja ootustes:

●     tuleta meelde iga perioodi alguses enda ootusi inimestele;

●     sõnasta kirjalikult koos meeskonnaga konkreetsed reeglid ja kokkulepped, kuidas organisatsioonis asjad käivad;

●     mõtle läbi ja kirjelda, milline on juhtimisstruktuur - tee see inimestele nähtavaks (näit õpetajate toa stendil);

●     iga muutuse ja tegevuse puhul esita alati küsimus miks? ja selgita neid põhjusi inimestele.

Juhi nähtavus:

●     juht ei saa olla korraga igas majas, aga anna selgelt teada oma liikumistest ning soodusta töötajate ennastjuhtivust aruteludega, kas alati ongi kohapeal direktorit vaja;

●     doseeri muudatusi vastavalt vajadusele ning muuda pigem vähem ja hästi;

●     jälgi otsuste tegemisel mõju ja pingutuse vahekorda (väike pingutus - suur võit);

●     kaasa regulaarselt erinevaid koostöögruppe aruteludesse (näit: õpilasesindus, vanematekogu, muu töörühm jne).

See on ilmselt paratamatus, et meid ootavad ees muutused koolivõrgus. Meil kõigil tuleb olla nendeks muutusteks valmis ja lasta lahti sellest, kuidas asjad on alati olnud. Kobarkoolide moodustamine on üks võimalus. Oluline on kaasata inimesi muutuste elluviimisel ning sõnastada, miks liidetakse ja kuidas sellest võidavad erinevad osapooled.

Rein Uusmaa, Tartu Erakooli ProTERA direktor

Aule Kink, Eesti Koolijuhtide Ühenduse tegevjuht