EESTI KOOLIJUHTIDE ÜHENDUS
PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Koolijuhtide Ühendus
(edaspidi ühing), lühendina EKJÜ;
1.1.1 mittetulundusühingu nimi inglise keeles on Estonian School Leaders’ Association, lühendina ESLA.
1.2 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn.
1.3 Registrikood 80089356.
2. Ühingu tegevuse tähtaeg ja eesmärk
2.1 Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
2.2 Ühingu tegevuse eesmärgiks on ühendada ja esindada koolijuhte Eesti hariduselu korraldamisel ja omavahelises koostöös, oma erialaste teadmiste tõstmisel ja õiguste kaitsmisel ning rahvusvahelisel suhtlemisel, selleks ühing:
2.2.1 esindab koolijuhte suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste ning teiste organisatsioonidega;
2.2.2 osaleb haridusalaste õigusaktide, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ning kooskõlastamisel;
2.2.3 korraldab koolijuhtide professionaalset arengut toetavaid koolitusi, seminare ja nõupidamisi;
2.2.4 edendab koolijuhtide omavahelist koostööd ja parimate praktikate jagamist;
2.2.5 teavitab avalikkust koolijuhtimist puudutavatest küsimustest;
2.2.6 teeb koostööd rahvusvaheliste koolijuhtide organisatsioonidega.
2.3 Ühing on juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes võib oma tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
2.4 Ühingu juhtimisorganiteks on üldkoosolek, esindajate kogu ja juhatus.
3. Liikmed
3.1 Ühingu liikmeks võivad olla:
3.1.1 koolijuhte ühendavad mittetulundusühingud ja muud juriidilised isikud;
3.1.2 muud ühingu eesmärke toetavad juriidilised isikud juhatuse otsuse alusel.
3.2 Ühingu liikmeks on juriidilised isikud, kes tunnustavad ühingu põhikirja ja täidavad ühingu juhtorgani otsuseid.
3.3 Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib ühing keelduda, kui avalduse esitaja ei vasta põhikirja nõuetele, põhjendatud keeldumisotsus saadetakse avalduse esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, taotlejal on mittenõustumise korral õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustaks üldkoosolek.
3.4. Ühingu liige võib ühingust välja astuda igal ajal, teatades sellest juhatusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liikmelisus lõpeb teates märgitud kuupäeval, kuid mitte varem kui teate esitamisest.
3.5 Ühingu liige arvatakse ühingust välja juhatuse otsuse alusel:
3.5.1 põhikirja sätete täitmata jätmise tõttu;
3.5.2 liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;
3.5.3 ühingu juhtorganite otsuse täitmata jätmise tõttu;
3.5.4 ühingu maine olulisel määral kahjustamise tõttu;
3.5.5. muul olulisel põhjusel, mis on vastuolus ühingu eesmärkide või hea usu põhimõttega.
3.6. Liikme väljaarvamise otsus peab olema põhjendatud ja vormistatud kirjalikult. Enne otsuse tegemist tuleb liikmele anda mõistlik tähtaeg seisukoha esitamiseks.
3.7 Ühingu liikmel on õigus:
3.7.1 osaleda ühingu tegevuses;
3.7.2 teha ettepanekuid üldkoosoleku päevakorra koostamiseks ja taotleda üldkoosoleku erakorralise koosoleku kokkukutsumist, kui seda toetab 1/10 liikmetest;
3.7.3 osa võtta ühingu üldkoosolekutest ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest;
3.7.4 valida ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse füüsilisest isikust liikmeid;
3.7.5 kasutada ühingu põhikirjast tulenevaid muid õigusi.
3.8 Igal ühingu liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
3.9 Ühingu liige on kohustatud:
3.9.1 tegutsema vastavuses ühingu põhikirjaga ja täitma ühingu juhtorganite otsuseid;
3.9.2 tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
3.9.3 täitma muid varalisi ja mittevaralisi kohustusi ühingu tegevuse hüvanguks.
3.10 Ühingu auliige on esindajate kogu poolt valitud inimene, kes on oluliselt panustanud ühingu arengusse või ühingu liikmete tegevusse. Auliikme kandidaate esitavad ühingu liikmed.
4. Üldkoosolek
4.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek.
4.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1 põhikirja muutmine;
4.2.2 liikmemaksu suuruse määramine, selle tasumise korra ja tähtajad;
4.2.3 muude seadusega või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
4.3 Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas, erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vastavalt vajadusele juhatuse või esindajate kogu algatusel või üldkoosoleku otsusel või vähemalt 1/10 ühingu liikmete kirjalikul nõudel tuues ära põhjendused ja soovitud päevakorra.
4.4 Juhatus edastab liikmetele vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist kirjaliku üldkoosoleku kutse koos päevakorra, toimumise koha ja alguse kellaajaga.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole ühingu liikmetest, kui seadus ei sätesta teisiti.
4.6 Korduva üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest v.a juhul kui otsuse vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud kõrgem häälteenamuse nõue.
4.7. Üldkoosoleku otsus võib olla vastu võetud koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab vähemalt nii suur häälteenamus, mis oleks vajalik otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekul.
4.8 Üldkoosoleku avab juhatuse liige. Koosoleku juhataja ning protokollija valitakse liikmete hulgast, mille järel kinnitatakse päevakord.
4.9 Üldkoosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse koosolekust osavõtnute nimekiri.
5. Esindajate kogu
5.1. Esindajate kogu on ühingu nõuandev ja strateegiline organ, mis toetab juhatuse ja üldkoosoleku tööd.
5.2 Igal ühingu liikmel on õigus nimetada esindajate kogusse kandidaadid proportsionaalselt oma füüsilisest isikust liikmete arvule, üks esindaja iga 15 liikme kohta.
5.3 Esindajate kogu liikmed esindavad oma piirkonna mittetulundusühingut (juriidilist liiget) üldkoosolekul. Piirkondlik mittetulunduslik ühing loetakse esindatuks, kui kohal on üle poole tema esindajate kogu esindajatest.
5.4 Esindajate kogu pädevusse kuuluvad järgmised küsimused:
5.4.1 esitab üldkoosolekule oma seisukohad;
5.4.2 juhatuse liikmete valimine;
5.4.3 muud üldkoosoleku poolt delegeeritud pädevused.
5.5. Esindajate kogu koosoleku kutsub kokku juhatus või vähemalt 1/3 esindajate kogu liikmete nõudmisel.
5.6 Esindajate kogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled liikmetest. Igal esindajate kogu liikmel on üks hääl. Esindajate kogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Koosoleku otsused protokollitakse, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll tehakse esindajate kogu liikmetele teatavaks 14 päeva jooksul koosoleku toimumisest.
5.7 Esindajate kogu koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult vähemalt pooled esindajate kogu liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse projekti kõigile esindajate kogu liikmetele. Esindajate kogu liikmed peavad teatama kirjalikult oma otsusest juhatusele hiljemalt seitsme päeva jooksul. Hääletamise tulemused, vastuvõetud otsus ja selle vastuvõtmise kuupäev tehakse liikmetele teatavaks 10 päeva jooksul.
6. Juhatus
6.1 Juhatusse kuulub seitse füüsilist isikut, kes valitakse esindajate kogu poolt esindajate kogu liikmete hulgast kaheks aastaks. Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe.
6.2 Juhatus esindab ja juhib ühingut. Juhatuse liikmed vastutavad oma tegevuse eest vastavalt seadusele.
6.3. Juhatuse esimehel on õigus esindada ühingut üksinda. Teistel juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut kahekesi.
6.4 Üldkoosolek võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjustest.
6.5 Juhatuse pädevuses on järgmised küsimused:
6.5.1 ühingu liikmete ja liikmemaksude üle arvestuse pidamine;
6.5.2 liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
6.5.3 ühingu tegevuskava koostamine;
6.5.4 aastaaruande ja eelarveprojekti läbivaatamine ja esindajate kogule kinnitamiseks esitamine;
6.5.5 personali tööle võtmine ja töölt vabastamine;
6.5.6 personali tööülesannete ja töötasu määramine;
6.5.7 majandusaasta aruande koostamine ja raamatupidamise korraldamine;
6.5.8 ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seadusele, käesoleva põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
6.5.9 ettepanekute esitamine üldkoosoleku päevakorda.
6.6. Ühingu jaoks olulisteks küsimusteks loetakse eelkõige ühingu strateegiat, eelarvet, liikmelisust ja avalikke seisukohti puudutavad otsused.
6.7 Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka juhatuse liikmete või ¼ ühingu liikmete nõudmisel. Juhatuse liikmetele teatakse juhatuse koosolekust vähemalt seitse päeva enne koosolekut.
6.8 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Koosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
6.9 Juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui üle poolte juhatuse liikmetest hääletavad kirjalikult otsuse poolt.
7. Tegevjuht
7.1 Juhatuse otsuse alusel võidakse palgata ühingu tegevuse korraldamiseks tegevjuht, kes:
7.1.1 juhib ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste täitmise eest;
7.1.2 valmistab ette kõik küsimused, mis vastavalt käesolevale põhikirjale kuuluvad otsustamisele üldkoosolekul või juhatuse poolt;
7.1.3 võtab osa juhatuse, esindajate kogu ja üldkoosolekutest.
7.2. Tegevjuht ei ole ühingu juhtorgan mittetulundusühingute seaduse tähenduses.
8. Raamatupidamine
8.1 Juhatus korraldab ühingu raamatupidamist, milles kajastuvad ühingu varad ja kohustused, sissetulekud ja väljaminekud.
8.2 Ühingu raamatupidamisdokumente hoitakse ühingu asukohas või mõnes muus juhatuse poolt määratletud kohas ning esindajate kogul on alati võimalik tutvuda raamatupidamisdokumentidega.
8.3 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
8.4 Juhatus esitab üldkoosolekule majandusaasta aruande, tegevusaruande ja audiitori või revisjonikomisjoni aruande.
9. Järelvalve
9.1. Ühingu kontrollorganiks on audiitor või revisjonikomisjon, kelle valib üldkoosolek kaheks aastaks.
9.2 Revisjonikomisjon või audiitor koostab kontrolli tulemuste kohta aruande.
10. Ühingu lõpetamine
10.1 Ühing lõpetatakse üldkoosoleku otsusel või muul seaduses sätestatud alusel.
10.2. Ühingu likvideerimisel allesjääv vara antakse üle avalikes huvides tegutsevale samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele.
Vastu võetud EKJÜ üldkoosolekul Pärnus
6. veebruaril 2026.a