Kiri PGS paragrahv 28 kohta

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM                                   25.11.2025

Lugupeetud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad

Eesti Koolijuhtide Ühendus pöördub Teie poole väljendamaks muret seoses õppimiskohustuse rakendamisel tekkinud seadusepunkti jõustumise erinevate tõlgendamiste ning rahastuse küsimustega, mis vajavad selget ja kiiret lahendust.

Esiteks oleme mures põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 28 lõike 2 jõustumisega, mis nagu nüüd on selgunud, jõustus 1.09.2025. Koolidel ei ole olnud piisavat infot ega aega muudatuse sisuliseks aruteluks kooliperega. Tegemist ei ole üksiku kodukorra punkti kohandamisega, vaid põhimõttelise muudatusega, mis mõjutab senist koolikorraldust.

Soovime rõhutada, et meie jaoks ei ole küsimust õppimiskohustuse pikendamise põhimõttes. Me toetame seda ja peame suunda hariduspoliitiliselt õigeks. Murekohaks on aga asjaolu, et seadusandluse muudatuste paketi sisse on jäänud muudatus, mis mõjutab juba tänaseid gümnasiste, kuigi seaduse eelnõu pealkiri ja seletuskiri viitavad peamiselt õppimiskohustusega õppijatele, kes on praegu 9. klassis.

PGS § 28 lg 2 jõustumise kuupäev viitab sellele, et see kehtib juba praegu kõigile kuni 18-aastastele gümnasistidele, samas kui varasem arusaam oli, et see rakendub alates 2026/2027. õppeaastast, kui täna 9. klassis õppivad õppimiskohustusega õppijad gümnaasiumisse jõuavad. Selline info ebakindlus on tekitanud koolides segadust ja praktikas olukorra, kus on tulnud teha muudatusi tagantjärele, keset õppeaastat ja ilma selge juhiseta. Paljudel koolidel on kodukorras ja õppekavas (nt hindamise põhimõtetes) sisse viidud sätted varasemate regulatsioonide alusel, mis nüüd eeldaksid kiiret ümberkorraldamist.

Seetõttu palume teilt: 

Lisaks soovime tõstatada küsimuse, mis on ühiskonnas üha enam esile kerkinud: õppevahendite ja õppekäikude rahastamise teema. Praegu hõlmab Kultuuriranitsa toetusmeede üksnes põhikoole. Gümnaasiumide puhul rahastab riik vaid õpikute soetamist. Peame oluliseks, et rahastuse põhimõtted laieneksid põhikooliga võrdselt ka gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele, kus alates järgmisest õppeaastast õpivad samuti õppimiskohustusega noored. Samuti juhime tähelepanu, et õppekirjanduse toetussumma 57 eurot õppija kohta on tänaseks ajale jalgu jäänud ega kata enam kvaliteetse õppematerjali tegelikke kulusid. Õppijad igas kooliastmes väärivad kaasaegseid ja sisukalt koostatud õppevahendeid, mis toetavad nende arengut ning õpimotivatsiooni ning loovad õpetajale vajalikud tööriistad õpetada loovalt, professionaalselt ning tänapäevaseid õppemeetodeid kasutades.

Kokkuvõtvalt soovime rõhutada, et Eesti Koolijuhtide Ühendus toetab õppimiskohustuse põhimõtteid ja nende eesmärki luua kõigile noortele parem ligipääs haridusele. Samas eeldame, et nii olulised muudatused viiakse ellu selge, ajaliselt läbimõeldud ja koolidega kooskõlastatud protsessi kaudu. Koolid vajavad õiguskindlust, et tegutseda seadustele vastavalt ja vastutustundlikult, ilma et peaksid keset õppeaastat oma töökorraldust ümber kujundama. Samuti on oluline, et õppimiskohustuse laienemist toetaks ka rahastuse süsteem, mis tagab võrdse kohtlemise kõigis kooliastmetes ja võimaldab õpetajatel pakkuda kvaliteetset, kaasaegset ja sisukat õpet.

Loodame, et Haridus- ja Teadusministeerium arvestab koolijuhtide esitatud tähelepanekuid ning annab selge vastuse, kuidas kavandatud muudatused rakendatakse nii, et need toetaksid õppijaid, õpetajaid ja koole parimal võimalikul viisil.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmo Uiboleht

Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees